Karjalaste olukord on kultuurisaavutustest hoolimata

Eelmise karjalaste kongressi volinike nõukogu esimees pidas Prääsas 7. karjalaste kongressil ettekande, kus ta märkis, et hoolimata üksikutest kultuurisaavutustest on karjala rahvas demograafilistel põhjustel ning toetuse puudumisel hääbumas.

Karjala vabariigi rahvusarhiivi direktor Olga Žarinova alustas 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste tutvustamisest, mille kohaselt on karjalaste hulk vähenenud kaheksa aastaga 30% võrra. Kui 2002. aastal elas Venemaal 93 300 karjalast, siis viimase loenduse ajaks oli neid jäänud alles 60 815. 

45 570 karjalast elab Karjala vabariigis, kus nad moodustavad 7,4% elanikkonnast. Veel elab karjalasi Tveri oblastis, Peterburis, Murmanski ja Leningradi oblastites ning mujalgi. Karjala keelt emakeeleks pidavate karjalaste arv on loendustevahelise ajaga vähenenud 50,6%-lt 36,8%-ni, emakeeleoskuse märkis ära 25 605 karjalast.

Žarinova märkis, et sellises olukorras võivad karjalased peagi muutuda väikesearvuliseks rahvaks ning tulevikus üldse kaduda. Ta rõhutas, et Karjala vabariik peaks jääma rahvusriiklikuks moodustiseks. 

Žarinova sõnul peab volinike nõukogu vajalikuks pöörduda Barentsi euroarktilise regiooni põlisrahvaste töörühma poole palvega tunnistada karjalased piirkonna põlisrahvaks ning kaasata nad rühma töösse. 

Ta tõi esile, et riikliku rahvuspoliitikastrateegia kohaselt peab Karjala vabariik hoidma ja arendama nii karjalaste, kui ka vepslaste, venelaste ja ingerisoomlaste keelt ja kultuuri ning säilitama traditsioonilist eluviisi.

Volinike nõukogu on pööranud tähelepanu põlisrahvaste elualadel olevate majandite toetamisele ja protesteerinud metsa mahavõtmise vastu ajalooliste külade lähedal. Kuid Karjala külaelu säilitamiseks on vaja Žarinova sõnul teha võimude, avalikkuse ja ettevõtjate ühisotsuseid, sest demograafiline olukord on halb ja noored kolivad suurematesse linnadesse või välismaale.

Žarinova hinnangul ei ole Karjala põlisrahvaste koostöö ettevõtjatega kiita ning esimeste nõudmised on endiselt jõus. Karjala seadusandlik kogu ei ole samuti täitnud kongressi ettepanekut sätestada põlisrahvaste staatus ja rahvuslike omavalitsuste korraldus.

Volinike juht kutsus Venemaad taas üles ratifitseerima Euroopa vähemuskeelte harta ning anda karjala keelele eristaatus. 

Keele ja hariduse alal tõi ta esile ka positiivseid momente: karjala, vepsa ja soome keeles õpetavatele pedagoogidele makstakse tuhat rubla palgalisa, algkoolitasemele on välja antud karjala keele õpik ning tänavu tähistatakse karjala keele aastat. Kõrgkoolides on aga emakeeleõppe olukord halvenenud seoses Petroskoi ülikooli ja riikliku pedagoogikaakadeemia liitumisega. 

Kultuurisaavutustest tõi ta esile veel Soome Juminkeko fondi toel käivitunud vabariikliku rahvuskultuurikeskuste projekti, karjalakeelsed esietendused teatrites ning isetegevuslike rühmade tegevuse. Ta märkis, et karjala keel on leidnud koha ka sotsiaalvõrgustikes.

Kokkuvõtteks ütles Žarinova, et karjalaste vabaühendused peaksid õppima rohkem koostööd tegema. "Isiklikud ambitsioonid ja oskamatus dialoogi pidada teevad meid kahjuks nõrgaks ning diskrediteerivad sageli rahvuslikku üldsust," möönis ta.

Fenno-Ugria Asutus