Adivod Vologdan agjaspäi Petroskoi
Vepsän mal jo koumanden voden tehtas kel'lagerid lapsiden täht. Täl kezal ned radoiba koumes vepsläižiden elotahoiš. Sigä lebaižihe da openzihe kut sijaližed lapsed, mugažo ned-ki, ked tuliba susedkülišpäi. Elädes lageriš kaks’ nedalid, lapsed kundliba vepsän paginad, tundištihe vepsän kul’turanke, rahvahan veroidenke da tradicijoidenke. Kut mäni rad lageriš? Miččid satusid se toi?
Lagerin sädajad oma Karjalan Vepsän kul’tursebr da Rahvahaližen politikan ministerstv. Täl vodel lager’ oli tehtud rahoile, miččid oli sadud prezidentan grantan mödhe.
Ezmäi kel’lager’ oli avaitud Vologdan oblastin Kuja-küläs. Sigä kävuiba lagerihe 25 last. Nene oma lapsedi openduzprogrammoid. Lager’ oli vedetud tedištuzmatkan formas. Joga päivän lapsed tönduiba penehe “openduzmatkaha”, kus hö saiba uzid tedoid da mahtoid. Lageriš lapsed tundištihe melentaruižiden ristituidenke, openzihe vaumita vepsläižid sömid, kerata zel’l’kazvmusid. Lapsile starinoitihe kodirandan istorijas, vepsän rahvahan eloveroiš.
Andrei Anatoljevic Zagul’ajev, lagerin pämez’, openzi lapsid kuvata tohespäi. Ozutades tohesižid käzitöid hän saneli niiden vepsän nimid. Muga lapsed paniba muštho radon tehnologijad da uzid vepsläižid sanoid. Kaikutte päiv lageriš toi lapsile uzid tedoid, avaiži heile čudokast vepsän kul’turan mirud.
Jälgmäižil lagerin päivil lapsed kävuiba Karjalaha. Hö nägištiba äjid pälidnan muštpachid da oliba adivoiš pohjoižvepsläižidenno, kus oli-ki tehtud toine kel’lager’.
Käzitehmusiden tegend
Nece lager’ oli tehtud pičuižiden lapsiden täht – heile om koumespäi kudhe vodhesai. Lapsid jagetihe kahthe gruppaha: vanhembad da norembad lapsed. Ol’ga Kokorina, lapsiden päivkodin opendai, starinoiči: “Rata peniden lapsidenke om löulemb, mi lapsidenke, ken om vanhemb. No hot’ i löumemb om, nece rad oli lujas mel’he, sikš, miše konz sinä kulištad, miše sinun lapsed sanuba miččen-se sanan vepsän kelel, ka südäimes om lujas hüvä, südäin pajatab”.
Ol’ga Kokokorina radab jo amu lapsidenke. Hänel om jo hüvid mahtoid opeta lapsid kel’he. Kel’lageriš radoiba mugažo muzikan da pirdandan opendajad. Hüvä, lahjakaz radnikkund vaumiči melentartuižid openduzčasuid lapsiden täht, tegi matkoid külädme, praznikoid. Ühthižvägil opendajad tegiba openduzprogramman lagerin täht. Ol’ga Kokorina sanub: “Ezmäi mö varaižim lujas. Mö em tekoi, mišpäi zavot’t’a, midä pidab tehta. Lageriš oli lujas äi lapsid – 26 mest. Erazvuiččen igän lapsed oliba kaik ühtes. Hüvä om, miše Zinaida Strogalščikova da Jelizaveta Haritonova abutiba meile. Mö ühtes heidenke pagižim, miččid urokoid pidab vedäda, ühtes tegim openduzprogramman”.
Om melentartušt, miše lageriš vepsän kel’t openziba lapsed, kudambil ei ole vepsläižid jurid. Armenialaižed lapsed otliba kebnas muštho uzid vepsläižid sanoid, pajoid. Hö el’gendaba kebnašti vepsän paginad. Tuleb mel’, miše lapsed, kudambad pagižeba kanzas kahtel kelel, opendaba kebnašti toižid-ki kelid. Kahtes nedališ lapsed openziba uzid pajoid vepsän kelel. Nügüd’ hö tedaba uzid vändoid, miččiš pidab ozutada ičeze kelen tedoid.
Koumanz’, jälgmäine, kel’lager’ avaitihe Piterin agjas elokun 10. päiväl Vidl-küläs. Lagerin avaidamižele tuli äi adivoid Petroskoišpäi: kul’tursebran ezitajad Zinaida Strogalščikova da Nina Zaiceva, vepsänkeližen radion radnikad Al’ona Jegorova da Galina Baburova, TV-radnikad.
Praznik Šoutjärven päivkodiš
Lagerihe tuliba lapsed äjiš susedkülišpäi. Gul’a Polivanova, vepsän kelen opendai, radab lagerin ohjandajan. Äjad lapsed tuliba lagerihe jo toižen voden. I nece om sel’ged. Hüväsüdäimeližed lagerin opendajad da mugoine čoma, puhtaz sija, kus lager’ om tehtud, ei voigoi jätta lapsiden südäimid tühjikš. Lageriš äjad lapsed mel’düiba vepsän kel’he, tuli taht opeta sidä edemba-ki. Openduzprogramm om tehtud muga, miše se jatkab muloižen voden opendust. Lapsed opendasoiš kargaidamha, pajatamha vepsänkeližid pajoid, tehmaha käzitehmusid, paštmaha vepsläižid pirgoid. A muloi opendajad lapsidenke tegiba melentartuižen matkan Petroskoihe.
Pidab homaita, miše kaik kel’lagerid saiba ičeze hüväs rados lahjoid, ezmäi kaiked tehnikad, mitte om tarbhašt lapsiden opendusen täht. Täl vodel necidä tehnikad toiba ičezenke kul’tursebran ezitajad jo lagerin avaidamižen praznikale.
Mugoižil lapsiden kel’lageril om lujas sur’ znamoičend. Ved’ nügüd’ om aig, konz pidab udessündutada meiden kel’t, a kut mö tedam, kelen tulii aig om lapsiden käziš. Sikš nügüd’ pidab antta lapsile kut voib enamba kel’tedod.
A linneb-ik tehtud kel’lager’ tulijal vodel? Necen polhe küzuim Jelizaveta Haritonoval, rahvahaližen ministerstvan radnikal: “Oliži hüvä, no pidab, miše meil oliži dengoid. Mö nägem elos, praktikal, miše lagerid toba lujas hüvid satusid: lapsil kazvab melentartuz’ iceze jurihe, äjad heišpäi zavodiba pagišta vepsäks”. Tuleb taht nadeidas, miše dengoid sadas i kezal kel’lagerid möst kucuškandeba lapsid adivoihe!
Vepsän mal jo koumanden voden tehtas kel'lagerid lapsiden täht. Täl kezal ned radoiba koumes vepsläižiden elotahoiš. Sigä lebaižihe da openzihe kut sijaližed lapsed, mugažo ned-ki, ked tuliba susedkülišpäi. Elädes lageriš kaks’ nedalid, lapsed kundliba vepsän paginad, tundištihe vepsän kul’turanke, rahvahan veroidenke da tradicijoidenke. Kut mäni rad lageriš? Miččid satusid se toi?
Lagerin sädajad oma Karjalan Vepsän kul’tursebr da Rahvahaližen politikan ministerstv. Täl vodel lager’ oli tehtud rahoile, miččid oli sadud prezidentan grantan mödhe.
Ezmäi kel’lager’ oli avaitud Vologdan oblastin Kuja-küläs. Sigä kävuiba lagerihe 25 last. Nene oma lapsedi openduzprogrammoid. Lager’ oli vedetud tedištuzmatkan formas. Joga päivän lapsed tönduiba penehe “openduzmatkaha”, kus hö saiba uzid tedoid da mahtoid. Lageriš lapsed tundištihe melentaruižiden ristituidenke, openzihe vaumita vepsläižid sömid, kerata zel’l’kazvmusid. Lapsile starinoitihe kodirandan istorijas, vepsän rahvahan eloveroiš.
Andrei Anatoljevic Zagul’ajev, lagerin pämez’, openzi lapsid kuvata tohespäi. Ozutades tohesižid käzitöid hän saneli niiden vepsän nimid. Muga lapsed paniba muštho radon tehnologijad da uzid vepsläižid sanoid. Kaikutte päiv lageriš toi lapsile uzid tedoid, avaiži heile čudokast vepsän kul’turan mirud.
Jälgmäižil lagerin päivil lapsed kävuiba Karjalaha. Hö nägištiba äjid pälidnan muštpachid da oliba adivoiš pohjoižvepsläižidenno, kus oli-ki tehtud toine kel’lager’.
Käzitehmusiden tegend
Nece lager’ oli tehtud pičuižiden lapsiden täht – heile om koumespäi kudhe vodhesai. Lapsid jagetihe kahthe gruppaha: vanhembad da norembad lapsed. Ol’ga Kokorina, lapsiden päivkodin opendai, starinoiči: “Rata peniden lapsidenke om löulemb, mi lapsidenke, ken om vanhemb. No hot’ i löumemb om, nece rad oli lujas mel’he, sikš, miše konz sinä kulištad, miše sinun lapsed sanuba miččen-se sanan vepsän kelel, ka südäimes om lujas hüvä, südäin pajatab”.
Ol’ga Kokokorina radab jo amu lapsidenke. Hänel om jo hüvid mahtoid opeta lapsid kel’he. Kel’lageriš radoiba mugažo muzikan da pirdandan opendajad. Hüvä, lahjakaz radnikkund vaumiči melentartuižid openduzčasuid lapsiden täht, tegi matkoid külädme, praznikoid. Ühthižvägil opendajad tegiba openduzprogramman lagerin täht. Ol’ga Kokorina sanub: “Ezmäi mö varaižim lujas. Mö em tekoi, mišpäi zavot’t’a, midä pidab tehta. Lageriš oli lujas äi lapsid – 26 mest. Erazvuiččen igän lapsed oliba kaik ühtes. Hüvä om, miše Zinaida Strogalščikova da Jelizaveta Haritonova abutiba meile. Mö ühtes heidenke pagižim, miččid urokoid pidab vedäda, ühtes tegim openduzprogramman”.
Om melentartušt, miše lageriš vepsän kel’t openziba lapsed, kudambil ei ole vepsläižid jurid. Armenialaižed lapsed otliba kebnas muštho uzid vepsläižid sanoid, pajoid. Hö el’gendaba kebnašti vepsän paginad. Tuleb mel’, miše lapsed, kudambad pagižeba kanzas kahtel kelel, opendaba kebnašti toižid-ki kelid. Kahtes nedališ lapsed openziba uzid pajoid vepsän kelel. Nügüd’ hö tedaba uzid vändoid, miččiš pidab ozutada ičeze kelen tedoid.
Koumanz’, jälgmäine, kel’lager’ avaitihe Piterin agjas elokun 10. päiväl Vidl-küläs. Lagerin avaidamižele tuli äi adivoid Petroskoišpäi: kul’tursebran ezitajad Zinaida Strogalščikova da Nina Zaiceva, vepsänkeližen radion radnikad Al’ona Jegorova da Galina Baburova, TV-radnikad.
Praznik Šoutjärven päivkodiš
Lagerihe tuliba lapsed äjiš susedkülišpäi. Gul’a Polivanova, vepsän kelen opendai, radab lagerin ohjandajan. Äjad lapsed tuliba lagerihe jo toižen voden. I nece om sel’ged. Hüväsüdäimeližed lagerin opendajad da mugoine čoma, puhtaz sija, kus lager’ om tehtud, ei voigoi jätta lapsiden südäimid tühjikš. Lageriš äjad lapsed mel’düiba vepsän kel’he, tuli taht opeta sidä edemba-ki. Openduzprogramm om tehtud muga, miše se jatkab muloižen voden opendust. Lapsed opendasoiš kargaidamha, pajatamha vepsänkeližid pajoid, tehmaha käzitehmusid, paštmaha vepsläižid pirgoid. A muloi opendajad lapsidenke tegiba melentartuižen matkan Petroskoihe.
Pidab homaita, miše kaik kel’lagerid saiba ičeze hüväs rados lahjoid, ezmäi kaiked tehnikad, mitte om tarbhašt lapsiden opendusen täht. Täl vodel necidä tehnikad toiba ičezenke kul’tursebran ezitajad jo lagerin avaidamižen praznikale.
Mugoižil lapsiden kel’lageril om lujas sur’ znamoičend. Ved’ nügüd’ om aig, konz pidab udessündutada meiden kel’t, a kut mö tedam, kelen tulii aig om lapsiden käziš. Sikš nügüd’ pidab antta lapsile kut voib enamba kel’tedod.
A linneb-ik tehtud kel’lager’ tulijal vodel? Necen polhe küzuim Jelizaveta Haritonoval, rahvahaližen ministerstvan radnikal: “Oliži hüvä, no pidab, miše meil oliži dengoid. Mö nägem elos, praktikal, miše lagerid toba lujas hüvid satusid: lapsil kazvab melentartuz’ iceze jurihe, äjad heišpäi zavodiba pagišta vepsäks”. Tuleb taht nadeidas, miše dengoid sadas i kezal kel’lagerid möst kucuškandeba lapsid adivoihe!
Marija FILATOVA, "Kodima"