Sõktõvkaris hakatakse ette valmistama laia profiiliga soome-ugri keelte oskusega spetsialiste

Komi vabariiklik riigiteenistuse ja juhtimise akadeemia avab vastuvõtu erialale „välishaldusjuhtimine”. Sellel suunal hariduse omandanud lõpetajatest saavad laia profiiliga spetsialistid, kes on suutelised töötama erinevates valdkondades ning läbivad seejuures komi keele ja läänepoolsete soomeugrilaste keelte kursused.

Üksikasjalikult jutustas uuest erialast Teabekeskusele FINUGOR eksklusiivintervjuus akadeemia rektor Niina Nesterova.

Niina Aleksandrovna, jutustage meie lugejatele uuest akadeemias avatavast erialast. Mida see sisaldab? 

Sel aastal alustab Komi riigiteenistuse ja juhtimise akadeemia vastuvõttu erialale „välishaldusjuhtimine” bakalauruse ja magistri programmide järgi – pärast keskkooli lõpetamist võib astuda bakalauruseõppesse, aga erinevate kõrgkoolide erinevate kõrgkooliprogrammide lõpetanud saavad astuda magistrantuuri.   

Uue eriala avamine on jätk meie tööle Komi vabariigi jaoks rahvusliku kaadri – komi keele oskusega spetsialistide ettevalmistamise süsteemi ülesehitamisel. Antud eriala lõpetajad hakkavad teadma ja mõistma soome-ugri keelesugulust kogu selle kontekstis, soome-ugri rahvaste kultuuride integratsiooni.  

Need on laia profiiliga spetsialistid, universaalsed professionaalid, kes suudavad töötada hariduse ja kultuuri sfääris, riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organites, tegelema sotsiaalse projekteerimisega, koostööga soome-ugri rahvaste, regioonide ja maade vahel, ja on põhjaliku soome-ugri keelteoskusega.  

Milliseid keeli hakkavad selle eriala üliõpilased õppima? 

Programmis osalejad peavad olema valmis saama polüglottideks. Haldusjuhtide bakalauruseõppes ja magistrantuuris õppijad hakkavad õppima komi, inglise ja soome-ugri keeli. Märgin veel, et välishaldusjuhtimise erialale võivad astuda ka need, kes ei valda komi keelt, kuid on valmis seda õpingute käigus omandama. Tundide arv on selleks piisav, keskmiselt umbes tuhat akadeemilist tundi aastas komi, võõrkeele ja soome-ugri keelte õppimiseks.  

Ungari, soome ja eesti keele õpetamiseks kaasame nende maade õppejõude, organiseerime rahvusvahelisi stažeerimisi, rahvusvahelist üliõpilasvahetust.  
 
Esmajoones muidugi, lähtudes Komi ja Soome vahel valdavaks kujunenud suhetest, sealhulgas ka teaduslikus ja õpetamiskeskkonnas, tehakse valik soome keele kasuks, kuid võimalused õppida ungari või eesti keelt kui teist soome-ugri võõrkeelt tulevad samuti.

Selle eriala lõpetajad valdavad tõlketehnikat, see on tänapäeval väga aktuaalne suund. Kusjuures tulevad mitte ainult komi-vene ja vene-komi tõlked, vaid ka komi-inglise, komi-soome, vene-soome tõlked. 
 
Kas pole mitte tudengite jaoks keeruline ära õppida nii palju keeli korraga?

Need on sugulaskeeled, seetõttu saab komi keelt tundes soome keelega paremini hakkama kui mõne teise keelega, mis ei kuulu soome-ugri keelkonda. 

Peale selle võivad soovijad fakultatiivselt käsile võtta isegi teiste soome-ugri keelte õppimise, ütleme näiteks udmurdi keele. Tänapäevaste tehniliste vahendite ja haridustehnoloogiate kasutamise juures ei näe ma üldse mingeid probleeme sellise õpetuse organiseerimises – oleks vaid tudengeil soovi.  
Samuti on programmis terve plokk aineid, mis on seotud soomeugrilaste ajaloo, kultuuri, kirjandusega, poliitiliste süsteemide ja protsesside tundmaõppimisega, sotsiaalsfääri projektijuhtimisega. 

Miks oli vaja see eriala riigiteenistuse ja juhtimise akadeemias avada? 

Seda õppeprogrammi ei ava me lihtsalt niisama, vaid selle käikulaskmisele eelnes sügav, süsteemne analüüs, me arvestasime paljusid faktoreid. Analüüsisime hariduspõldu, mille moodustavad meie vabariigi kõrgkoolid, et mitte korrata spetsialistide ettevalmistust.  

Meile sai ilmseks tõlkijate kaadri, haridus- ja kultuurivaldkonna juhtivspetsialistide puudus, kes orienteeruks hästi emakeele ja kultuuri, soome-ugri rahvaste kultuuri ning keelte vallas ja mis peamine – kasutaksid seda ressurssi vabariigi arenguks. On teada, et meil on puudus komi keele õpetajatest, aga meie lõpetajad suudavad õpetada komi ja inglise keelt, piirkondliku komponendi aineid. 

Ennetades vastavat küsimust märgin, et selle võimaluse kindlustamiseks viisime programmi bakalauruseõppesse õpetamise metoodika mooduli, aga magistrantuur annab üldse õiguse õpetada kõigi astmete haridusasutustes – koolides, kutsekoolides, kõrgkoolides. Pedagoogilise praktika võivad üliõpilased sooritada koolides, tõlkepraktika meie ametliku tõlke büroos.  
 
Komi tänapäevakultuurist räägib ilmekalt järgmine fakt. Mitte väga ammu märkis kultuuriministeerium ühes oma kokkuvõtetest, et kultuuritöötajate hulgas ei jätku praegu kindla rahvusliku eneseteadvusega spetsialiste, mis loomulikult ei soodusta komi kultuuri säilitamist ja arengut. Samal ajal on rahvuskultuuri vallas ilmselge vajadus koostada erineva mahuga projekte, sealhulgas rahvusvahelisi, soomeugrilisi. Sellest lähtudes hakkame oma programmides palju tegelema projektijuhtimisega. Rääkimata ei saa jätta ka praegu vabariigis nii aktuaalsest suunast nagu etnoturism, mis rajaneb eranditult rahvuskultuuril.  

Pärast magistrantuuri võib minna tööle teadusalale, arvestades palju kõrgemate ametikohtadega juhtimisorganites ja teistes organisatsioonides. Praegu oleme sihiks seadnud terve teiste maadega, piirkondadega, konkreetsete organisatsioonidega, õppeasutustega vastastikuste suhete süsteemi ülesehitamise – selleks, et meie üliõpilased omandaksid antud eriala raames professionaalse tegevuse teadmisi, oskusi ja et neist saaksid väga nõutud spetsialistid.   

Kas selle õppekava analooge leidub ka Venemaa teistes kõrgkoolides? 

Jah, leidub küll, alates Lomonossovi-nimelisest Moskva riiklikust ülikoolist Moskvas ja lõpetades Mordva Ogarjovi-nimelise riikliku ülikooliga Saranskis, kus varem oli haldusjuhtimise instituut, mis hiljem nimetati rahvuskultuuride instituudiks. Me analüüsisime olukorda ja nägime, et piirkonna jaoks on hädavajalik ette valmistada kõige erinevamaid spetsialiste.

Soome-ugri ülikoolide assotsiatsiooni raames alustasime partneritega tööd, et luua rahvusvaheline magistrantuur programmis, mis on väga lähedane meie „välishaldusjuhtimisele”. Soome-ugri maadele ja piirkondadele on sellise profiili spetsialistid vajalikud.  

1990. aastatel oli Sõktõvkari riiklikus ülikoolis haldusjuhtimise kateeder soome-ugri teaduskonna koosseisus, mis lõpuks likvideeriti. Aga mõned aastad tagasi avati ajalooteaduskonnas eriala „rahvusvahelised suhted”. Kas pole mitte siin paralleele õppekavaga, mida akadeemia praegu välja pakub?

Tuli nii välja, et mina olin Sõktõvkari riikliku ülikooli haldusjuhtimise kateedri viimane juhataja ja seepärast võin kaht situatsiooni teadlikult võrrelda. Kahjuks oli Sõktõvkari riikliku ülikooli õppekava sel ajal paigutatud krai juhtimise konteksti, kõik piirdus vaid oma regiooniga – ja see kitsapiirilisus viis välja olukorrani, et kateedri lõpetanute järele puudus nõudlus. Teisest küljest – tudengeid saadeti õppima Ungarisse, Eestisse – mõni jäi sinna, mõni tuli tagasi, kuid need olid spetsialistid, kes ei kohanenud Venemaa tingimustes ja polnud siin nõutud. Mingis mõttes määras selle õppekava olemasolu oma aeg…

Loomulikult oli ka palju mittemõistmist, konservatismi. Ma pakkusin sel ajal rektorile uue haldusjuhtimise arendamise kontseptsiooni, milles oli sarnaseid jooni sellega, mida praegu tahame ellu viia, kuid tollal polnud seda mitte kellelegi vaja, kergem oli see suund sulgeda kui tegeleda selle arendamisega.  

Arvan, et elame praegu uutes tingimustes; vabariigi, Venemaa, soome-ugri suhete uuel arenguetapil võime käiku lasta eriala sel kujul, nagu ta on vajalik.  
 
Ja üldse, mis puudutab ajaloofakulteedi välissuhete spetsialiste… Ei tahaks hinnangut anda, kuid see pole väga õnnestunud projekt, kui lähtuda sellest sisust, mis tal praegu on. Ja üldse tegi algselt nimelt Komi valitsus ülikoolile ettepaneku panna kokku õppekava soome-ugri kontekstis, kuid läks nii, nagu läks…

Arvatakse, et välishaldusjuhtimise eriala avamine riigiteenistuse akadeemias ei läinud läbi ilma vabariigi juhtkonna toetuseta… 

Loomulikult. Tuletan meelde, et vabariigis oli tekkinud üsna ebasoodne olukord rahvusliku kaadri ettevalmistamises, kui praktiliselt katkes vastuvõtt Sõktõvkari rahvusliku profiiliga filoloogia alale. Ja meie hakkasime mõtlema rakendusfiloloogia õppekava peale koos komi keelega, kuid pärast otsustasime, et ei tasu seda teha, kuna ei jätku veel jõudusid; ka vahetus Sõktõvkari ülikooli juhtkond ning Komi pedagoogiline instituut ühines Sõktõvkari riikliku ülikooliga, samas on mõlemas kõrgkoolis juba komi filoloogide ettevalmistus olemas. Me ei kavatse trügida kellegi teise valdkonda, arvan, et ülikool ja pedagoogiline instituut võivad ka täna suurepäraselt ette valmistada spetsialiste-filolooge, komi keele õpetajaid – meil on teistsugune sisu.

Umbes aasta tagasi arutasime seda küsimust riigipea Vjatšeslav Mihhailovitš Gaizeriga – see polnud hetkeline otsus, aasta jooksul pöördusime tema poole korduvalt ja lõppkokkuvõtteks otsustasime, et vabariigile on vaja  soome-ugri keelteoskusega rakendusspetsialiste. Praegu viivad paljud omavalitsused läbi ühisprojekte partneritega teistest soome-ugri regioonidest ja maadest – aga kvalifitseeritud „kindla rahvusteadvusega“ spetsialiste, kes võiksid teistes keeltes suhelda, projekti vajalikul tasemel välja töötada ja seda projekti juhtida – napib katastroofiliselt. Meie ülesanne on täita lünka sellise tööjõu osas.   

Millal algab vastuvõtt uuele erialale ja millised on tingimused?

20. juunil alustame avalduste vastuvõttu bakalauruseõppesse, selles on ette nähtud neli riigieelarvelist kohta, mille eest maksab Komi haridusministeerium – nagu näete, on toetus olemas. Ülejäänud kohad on tasulised. Bakalauruseõpe on statsionaarne, magistrantuuris on olemas statsionaarne, õhtune ja kaugõpe. Magistrantuur on tasuline, õppeaeg 2,5 aastat. Õppetöö maksumus magistrantuuri esimesel aastal oli mullu 84 tuhat rubla aastas, sel aastal arvatavasti summa kasvab inflatsiooni arvestades kasvab tähtsusetult. 

Meenutan, et üliõpilastel tekib võimalus õppida välismaal vastavalt akadeemia lepingutele partnerkõrgkoolidega. Tingimused spetsialistide kvaliteetseks ettevalmistamiseks on meil kõige soodsamad! Oleks vaid soovi õppida… Nii et tulge teadmistele järele!